Logi sisse
Български
Čeština
Dansk
Deutsch
Ελληνικά
English
Español
Français
Hrvatski
Italiano
Latviešu
Lietuvių
Magyar
Nederlands
Norsk
Polski
Português
Română
Slovenčina
Slovenščina
Српски (Ћирилица)
Suomi
Svenska
Türkçe
Русский
Українськаsds-info
Ohutuskaart (ohutuskaart, lühendatult SDS) on keemiliste ainete ja segude ohutu käitlemise põhidokument. See sisaldab üksikasjalikku teavet riskide, tervisekaitse, transpordi ja kõrvaldamise kohta. See on nõutav ELi õigusaktidega ja kohustuslik kõigile üksustele, kes toodavad, impordivad või viivad kemikaale turule.
Ohutuskaardid on ka CLP-määruse VIII lisa nõuete kohaselt ohtlikest segudest mürgistusteabekeskustele teatamise aluseks nn PCN-vormingus (mürgistuskeskuse teatis).
Kes kasutab ohutuskaarte?
Ohutuskaardid on paljude keemiliste ainetega kokkupuutuvate üksuste jaoks oluline tööriist:
Tööandjad
riskihindamiseks ja ohutusmeetmete rakendamiseks
Personal
kemikaalide ohutuks käitlemiseks
Laevandusettevõtted
ohtlike kaupade korrektseks käitlemiseks ja transportimiseks
Mürgistuskeskused
esmaabi osutamiseks kokkupuute korral
Tarbijad
teadlike otsuste tegemiseks toote kasutamise kohta
REACH-määruse kohased ohutuskaartide juriidilised nõuded
Ohutuskaarte (SDS) reguleerib REACH-määrus (EÜ nr 1907/2006) ja nende sisu reguleerib selle määruse II lisa. Praegune struktuur on sätestatud komisjoni määruses (EL) 2020/878, mis on siduv alates 1. jaanuarist 2023 ja võtab arvesse muudatusi, mis tulenevad kemikaalide klassifitseerimise ja märgistamise globaalsest harmoneeritud süsteemist (GHS).
See vorming on kogu Euroopa Liidus ühtne ning tagab selguse ja teabe hõlpsa orienteerumise. Iga ohutuskaart tuleb koostada vastavalt kindlale jaotusele 16 jaotiseks. Need jaotised hõlmavad näiteks klassifikatsiooni, esmaabimeetmeid või ladustamist.
Keele- ja levitamisnõuded
SDS-i keel
Kui liikmesriik ei ole sätestanud teisiti, tuleb ohutuskaart koostada selle riigi ametlikus keeles, kuhu toodet tarnitakse.
Vorm ja saadavus
Dokument tuleb saajale tasuta edastada trükitud või elektroonilisel kujul.
Üleandmise kuupäev
Ohutuskaart (SDS) tuleb esitada hiljemalt aine või segu esmase tarnimise kuupäeval.
Millal tuleb tootega kaasas olla ohutuskaart?
Toote ohutuskaardi esitamise kohustus põhineb selle koostisel ja klassifikatsioonil. Üldiselt on mitu tooterühma, mille kohta tuleb ohutuskaart esitada.
- aine või segu, mis on vastavalt määrusele (EÜ) nr 1272/2008 (CLP) klassifitseeritud ohtlikuks,
- aine, mis on vastavalt REACH-määruse XIII lisale püsiv, bioakumuleeruv ja toksiline (PBT) või väga püsiv ja väga bioakumuleeruv (vPvB) aine,
- aine, mis on lisatud REACH-määruse XIV lisa kohaselt autoriseerimisloendisse.
Märkus: Segude puhul, mis ei ole ametlikult ohtlikuks klassifitseeritud, kuid sisaldavad teatud koguses ohtlikke koostisosi, tuleb ohutuskaart esitada nõudmise korral vastavalt REACH-määruse artikli 31 lõikele 3.
On olemas toote- ja ainerühmi, mille jaoks ei ole vaja ohutuskaarti koostada – tavaliselt on need artiklid või spetsiifilised tooted, mille suhtes kohaldatakse muid õigusakte.
Tooted (nt valmistooted, mis ei eralda tavapärase kasutamise käigus ohtlikke aineid)
Ravimid inimestele ja loomadele
Kosmeetikatooted
Meditsiiniseadmed
Toit ja sööt
Radioaktiivsed ained
Turule mitteviidavad vaheained
Märkus: Kuigi seadus seda otseselt ei nõua, praktikas võidakse nende toodete jaoks koostada ohutuskaart – nt klientide nõuete, EList väljapoole eksportimise või ohutu käitlemise kohta selge teabe andmiseks.
Kes vastutab ohutuskaardi eest ja kes selle koostab?
Ohutuskaardi õigsuse ja ajakohasuse eest vastutab iga tarneahela üksus, olenemata sellest, kes dokumendi tegelikult koostas. Teisisõnu: see, kes aine või segu turule viib, kannab täielikku juriidilist vastutust.
Kangatarnija
Esialgu vastutab ohutuskaardi eest tootja, importija või ainuesindaja.
Segu tarnija
Ohutuskaardi eest vastutab mitte ainult segu algne tootja, vaid ka igaüks, kes seda edasi levitab, pakendab või märgistab.
Ohutuskaardi koostamise peaks tagama erialalt kvalifitseeritud isik, kellel on vajalikud teadmised, kogemused või kes on läbinud vajaliku koolituse.
- Isik, kellel on asjakohased kemikaalialaste õigusaktide alased teadmised,
- isik, kellel on kogemusi toksikoloogia, ökoloogia ja tööohutuse valdkonnas,
- või isik, kes on läbinud koolituse või kursused.
Märkus: Õigusakt (REACH) ei defineeri täpselt mõistet „ametialaselt pädev isik”, kuid üldiselt on aktsepteeritud, et see viitab isikule või meeskonnale, kellel on antud valdkonnas kogemusi ja teadmisi.
Mõnel juhul nõuab see erialane pädevus ka teadmisi muudest erieeskirjadest, mis kehtivad teatud tüüpi ainete või toodete kohta.
- lõhkeained
- biotsiidid
- taimekaitsevahendid
- pindaktiivseid aineid sisaldavad pesuvahendid
Millal ja miks ohutuskaarti ajakohastada
Ohutuskaarti tuleb ajakohastada iga kord, kui toimub muudatus, mis võib mõjutada aine või segu riskihindamist või käitlemist.
Ohu muutus
Riskijuhtimismeetmete muutus
Loa andmine või sellest keeldumine
Salvestuspiirangud
Formaalse välimuse muutus
10 + 1 korduma kippuvat küsimust ohutuskaardi kohta
Ohutuskaart on kohustuslik, kui aine või segu on CLP-määruse kohaselt klassifitseeritud ohtlikuks või kui see sisaldab PBT-, vPvB-registrist või REACH-i lubatud ainete loetelust pärit aineid. Mõnede klassifitseerimata segude puhul esitatakse see nõudmisel.
Ei. Ohutuskaarti (SDS) ei kohaldata valmistoodete (nt plastosad, mööbel), ravimite, kosmeetika, toidu ega sööda kohta. Praktikas koostatakse see nende toodete jaoks siiski mõnikord vabatahtlikult, nt klientide nõudmiste tõttu.
Jah – iga tarneahelas osaleja, kes ainet või segu turule viib, vastutab ohutuskaardi ajakohasuse ja õigsuse eest.
Ohutuskaart peab sisaldama REACH-määruse II lisas sätestatud 16 osa, sealhulgas teavet ohtude, esmaabi, tervisekaitse, transpordi või jäätmekäitluse kohta.
Ohutuskaarti töödeldakse sihtriigi ametlikus keeles – nt Tšehhi Vabariigis tšehhi keeles.
Ohutuskaardi peaks koostama professionaalselt kvalifitseeritud isik, st isik, kellel on piisavad teadmised kemikaalialaste õigusaktide ja riskide kohta ning kogemused tööohutuse või toksikoloogia valdkonnas.
Näiteks kui sisalduvate ainete klassifikatsiooni muudetakse, on saadaval uued toksikoloogilised andmed, antakse luba/keelatakse selle andmisest või muutuvad ametlikud nõuded. Ajakohastatud teabeleht tuleb tasuta esitada kõigile, kes on toodet viimase 12 kuu jooksul ostnud.
Küsige tarnijalt REACH-määruse artikli 31 alusel. Kui ta seda ei esita, rikub ta seadust ja teda võidakse karistada.
Mitte tingimata. Seda saab säilitada ka elektrooniliselt, kuid see peab olema töötajatele ja kontrolliasutustele igal ajal kättesaadav.
Mitte tingimata. Kohustus põhineb Euroopa õigusaktidel, kuid mõnel kolmandal riigil võivad olla sarnased nõuded. Reeglina on soovitatav koostada ohutuskaart ka ekspordiks.
Ohutuskaardi (SDS) saab koostada kahte tüüpi dokumentidest:
Tarnija originaalsest ohutuskaardist – kui müüte toodet ainult edasi või pakendate ümber, võite lihtsalt kasutada originaalset ohutuskaarti ja kohandada seda oma vajadustele.
Teie enda segu koostise põhjal – kui segate toote ise (nt mitmest kemikaalist), peate esitama toote retsepti ja iga tooraine ohutuskaardid.
Ohutuskaardi struktuur
Dokumendil on selgelt määratletud struktuur, mis hõlmab 16 jaotist. Üksikute jaotiste ja alajaotiste pealkirjad on esitatud REACH-määruse II lisa B-osas:
1.1. Toote identifikaator
1.2. Aine või segu asjakohased kindlaksmääratud kasutusalad ja kasutusalad, mida ei soovitata
1.3. Ohutuskaardi tarnija andmed
1.4. Hädaabitelefoninumber
2.1. Aine või segu klassifikatsioon
2.2. Märgistuselemendid
2.3. Muud ohud
3.1. Ained
3.2. Segud
4.1. Esmaabimeetmete kirjeldus
4.2. Olulisemad sümptomid ja mõjud, nii ägedad kui ka hilisemad
4.3. Märge igasuguse viivitamatu arstiabi ja erikohtlemise vajaduse kohta
5.1. Tulekustutusvahendid
5.2. Aine või segu erilised ohud
5.3. Juhised tuletõrjujatele
6.1. Isikukaitsemeetmed, kaitsevahendid ja hädaolukorra toimimine
6.2. Keskkonnakaitsemeetmed
6.3. Tõkestamis- ja puhastamismeetodid ja -vahendid
6.4. Viited teistele jagudele
7.1. Ohutu käitlemise ettevaatusabinõud
7.2. Ainete ja segude ohutu ladustamise tingimused, sh kokkusobimatused
7.3. Konkreetne(d) lõppkasutus(ed)
8.1. Kontrolliparameetrid
8.2. Kokkupuute ohjamine
9.1. Teave põhiliste füüsikaliste ja keemiliste omaduste kohta
9.2. Muu teave
10.1. Reaktsioonivõime
10.2. Keemiline stabiilsus
10.3. Ohtlike reaktsioonide võimalikkus
10.4. Välditavad tingimused
10.5. Kokkusobimatud materjalid
10.6. Ohtlikud lagusaadused
11.1. Teave määruses (EÜ) nr 1272/2008 määratletud ohuklasside kohta
11.2. Teave muude ohtude kohta
12.1. Toksilisus
12.2. Püsivus ja lagunduvus
12.3. Bioakumuleerumisvõime
12.4. Liikuvus pinnases
12.5. Püsivate, bioakumuleeruvate ja toksiliste ning väga püsivate ja väga bioakumuleeruvate omaduste hindamise tulemused
12.6. Endokriinseid häireid põhjustavad omadused
12.7. Muud kahjulikud mõjud
13.1. Jäätmekäitlusmeetodid
14.1. ÜRO number või ID-number
14.2. ÜRO veose tunnusnimetus
14.3. Transpordi ohuklass(id)
14.4. Pakendirühm
14.5. Keskkonnaohud
14.6. Kasutajatele esitatavad erinõuded
14.7. Meretransport puistlastina vastavalt IMO dokumentidele
15.1. Aine või seguga seotud ohutus-, tervise- ja keskkonnaalased eeskirjad/õigusaktid
15.2. Kemikaaliohutuse hindamine
Kas soovite näha, milline ohutuskaart tegelikult välja näeb?
Vaadake praktilist ohutuskaardi näidet ja vaadake, mida iga jaotis tegelikult sisaldab. Näidisdokument aitab teil paremini mõista ohutuskaardi nõudeid ja struktuuri ning kogu selle koostamise protsessi.
Meie kliendid
Liituge enam kui 900 ettevõttega, kes on meie tooteid või teenuseid juba täielikult kasutanud.
Me kasutame küpsiseid
Me kasutame oma veebisaidil küpsiseid, et mõista meie külastajate käitumist ja saaksime pakkuda sisu vastavalt nende eelistustele.
Lisateave küpsiste kohta ×