Ainete ühtlustatud klassifikatsioon

Mis on klassifikatsioon?

Klassifikatsioon määrab kindlaks, kui ohtlik on keemiline aine või segu. Ilma selleta ei saa koostada ohutuskaarti (SDS) ega määrata õigesti kindlaks toote ohtlikke omadusi.

Iga aine või segu tuleb klassifitseerida enne selle turule laskmist.

Nõuded on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1272/2008 (CLP). Sellega kehtestatakse ühtne süsteem keemiliste ainete ja segude klassifitseerimiseks, märgistamiseks ja pakendamiseks. Samuti määratakse kindlaks tootjate, importijate ja allkasutajate kohustused.

Mis on ühtlustatud klassifikatsioon?

Ühtlustatud klassifikatsioon on õiguslikult siduv klassifikatsioon, mis on esitatud CLP-määruse VI lisas. Seetõttu tuleb kõik määruses esitatud andmed üle võtta ilma muudatusteta.

Vajaduse korral võib lisada täiendavaid ohuklasse ja vastavad H-laused, muutes klassifikatsiooni rangemaks. Määruses esitatud andmeid ei tohi siiski muuta ega eemaldada. Erandiks on miinimumklassifikatsioonid. Need on tähistatud tärniga H-lause juures (kõige sagedamini ägeda mürgisuse korral). Selliselt märgitud ohuklassifikatsiooni võib muuta rangemaks, näiteks Acute Tox. 4 H302 asemel Acute Tox. 3 H301.

Ühtlustatud klassifikatsioonis sisalduv teave

1. Indeksinumber vormingus XXX-XXX-XX-X. Näiteks nikotiini indeksinumber on 614-001-00-4.

2. Aine keemiline nimetus kõigis ELi ametlikes keeltes.

3. CAS-number (kui see on olemas), mille annab organisatsioon Chemical Abstracts Service.

   Kas teadsite? CAS-numbri viimane number on kontrollnumber. Võtke kõik numbrid peale viimase, korrutage iga number selle järjekorranumbriga paremalt vasakule (1, 2, 3, …), liitke saadud korrutised ja jagage summa kümnega. Jagamise jääk on kontrollnumber.

4. EÜ number – EINECS, ELINCS või NLP (kui see on olemas), mis on aine ametlik tunnus Euroopa Liidus. EÜ number koosneb seitsmest numbrist vormingus XXX-XXX-X.

5. Klassifikatsioon sisaldab H-lauseid vastavalt III lisale. Mõne H-lause puhul täiendatakse kolmekohalist koodi tähtedega, mida kasutatakse täpsemaks eristamiseks.
   Näiteks H360D – Võib kahjustada loodet.

6. Märgistus sisaldab ohupiktogramme, tunnussõna, H-lauseid ja EUH-lauseid.

7. Spetsiifilised kontsentratsioonipiirid (SCL), ägeda mürgisuse hinnangud (ATE) ja M-tegurid täiendavad üldreegleid, mille alusel klassifikatsioon arvutatakse.

8. Märkused täpsustavad, kuidas ühtlustatud klassifikatsiooni konkreetsetel juhtudel kohaldada või tõlgendada. Näiteks märkus C näitab, et teatavaid orgaanilisi aineid võib turule lasta konkreetse isomeerina või mitme isomeeri seguna. Seetõttu peab tarnija märkima etiketile, kas tegemist on konkreetse isomeeri või isomeeride seguga.

Kust leian ühtlustatud klassifikatsioonid?

Ühtlustatud klassifikatsioonid on esitatud CLP-määruse VI lisas. Seda lisa ajakohastatakse regulaarselt ATP-määrustega (Adaptation to Technical and Scientific Progress – kohandamine teaduse ja tehnika arenguga). Uute teaduslike teadmiste ja tehnika arengu põhjal kehtestatakse uusi klassifikatsioone, muudetakse olemasolevaid või tunnistatakse need kehtetuks.

Üksikud määrused leiate näiteks veebisaidilt EUR-Lex, kus avaldatakse Euroopa Liidu õigusakte.

Ühtlustatud klassifikatsioonid on kättesaadavad ka ECHA CHEM-i veebipõhises andmebaasis, mida haldab Euroopa Kemikaaliamet (ECHA). Sealt leiate nii ühtlustatud klassifikatsiooniga aineid kui ka aineid, mille on klassifitseerinud tootjad või importijad.

Millal ühtlustatud klassifikatsioon kehtima hakkab?

Iga uus määrus määrab kindlaks, millisest kuupäevast alates on ühtlustatud klassifikatsioon kohustuslik (kohaldamise kuupäev). Tavaliselt nähakse ette ka üleminekuperiood. Selle aja jooksul ei ole klassifikatsiooni kasutamine veel kohustuslik, kuid seda võib juba rakendada (jõustumise kuupäev). See annab tarnijatele piisavalt aega oma dokumentatsiooni uute nõuetega kooskõlla viimiseks.

Kuupäev, millest alates võib uusi klassifikatsioone kasutada, on määruses alati esitatud enne ainete ühtlustatud klassifikatsioonide tabelit. Täpsed kuupäevad leiab ka EUR-Lexi jaotisest Dokumendi teave.

Näiteks komisjoni määrus (EL) 2025/1222 (23. ATP):

• avaldati 20.06.2025 Euroopa Liidu Teatajas;
• jõustus 10.07.2025 – alates sellest kuupäevast võib uusi klassifikatsioone kasutada;
• alates 01.02.2027 tuleb kohaldada selles määruses sätestatud ühtlustatud klassifikatsiooni.

Kuidas saan ühtlustatud klassifikatsiooni kontrollida?

Kui soovite kontrollida aine ühtlustatud klassifikatsiooni, otsige see üles ECHA CHEM-i andmebaasist. Soovitame otsida CAS-numbri, EÜ numbri või indeksinumbri järgi.

Seda, kas ainel on ühtlustatud klassifikatsioon, näitab määratud indeksinumber. Teine tunnus on ATP-number, mis on esitatud ECHA CHEM-i andmebaasi jaotises Classification & Labeling – Harmonized classifications.

SBLCore'i tarkvaras leiate kõik ühtlustatud klassifikatsiooniga ained koos vastava ATP-numbriga. Süsteem annab teile teada ka sellest, kas klassifikatsioon on ajakohane või kas mõne muu ATP-määruse alusel kehtib juba uuem klassifikatsioon. Nii saate hõlpsasti kontrollida, et kasutate ajakohaseid andmeid.

Mida teha, kui klassifikatsioon muutub?

Kontrollige määruse jõustumise kuupäeva ja uue klassifikatsiooni kohaldamise kuupäeva. Nende põhjal saate teada, kui palju aega on teil dokumentatsiooni ajakohastamiseks.

Kui kasutate SBLCore'i tarkvara, teavitab süsteem teid muudatusest nii ohutuskaardis kui ka ainete andmebaasis.

Kui ühtlustatud klassifikatsiooniga aine klassifikatsioon muutub, tuleb ohutuskaart ja etikett ajakohastada hiljemalt uue klassifikatsiooni kohaldamise kuupäevaks.

Näiteks:

• määrus avaldati 01.05.2024;
• uut klassifikatsiooni tuleb kohaldada alates 01.05.2025.

Seega on üleminekuperioodi pikkus üks aasta. Selle aja jooksul tuleb ajakohastada ohutuskaart, etikett ja teha kõik muud vajalikud muudatused.

Märkus: See artikkel on üksnes informatiivse iseloomuga ega asenda kehtivaid õigusakte.

Soovitatavad allikad

• Määrus (EÜ) nr 1272/2008 – CLP-määruse konsolideeritud tekst
• Määrus (EL) 2025/1222 – ATP23
• ECHA CHEM-i andmebaas
• EUR-Lex